Mark 12

1Ja ta hakkas neile rääkima tähendamissõnadega: "Inimene istutas viinamäe ja tegi aia ümber ja kaevas sinna surutõrre ja ehitas torni ja andis selle rendile aednike kätte, ja läks ise võõrale maale. 2Ja ta läkitas omal ajal aednike juure sulase aednikelt vastu võtma viinamäe vilja. 3Aga nad võtsid ja peksid teda ja läkitasid ta minema tühje käsi. 4Ja ta läkitas jälle teise sulase nende juure. Seda nad lõid pähe ja teotasid. 5Siis ta läkitas teise. Ja selle nad tapsid. Ja veel muid; ühtesid nad peksid, teised nad tapsid. 6Tal oli veel üks, ta armas poeg. Selle ta läkitas viimseks nende juure, üteldes: Ehk nad häbenevad mu poega? 7Aga aednikud ütlesid üksteisele: See ongi pärija. Tulge, tapkem ta ära, siis jääb pärand meile. 8Ja nad võtsid ja tapsid tema ja viskasid ta viinamäest välja. 9Mis teeb nüüd viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab aednikud ja annab viinamäe teiste kätte. 10Kas te pole lugenud seda kirja: Kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks? 11See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis!" 12Ja nad püüdsid Teda kinni võtta, kuid kartsid rahvast; sest nad mõistsid, et ta selle tähendamissõna oli ütelnud nende kohta. Ja nad jätsid Ta rahule ja läksid ära. 13Ja nad läkitavad Tema juure mõningaid varisere ja Heroodese käsilasi, et need tabaksid Teda sõnast. 14Ja need tulid ning ütlesid Talle: "Õpetaja, me teame, et Sa oled tõearmastaja ega hooli kellestki, sest Sa ei vaata inimese isikule, vaid õpetad Jumala teed tões. Kas on vaja anda keisrile maksu või mitte? Kas anname või ei anna?" 15Tema aga, nähes nende silmakirjalikkust, ütles neile: "Miks te Mind kiusate? Tooge Mulle näha teenariraha!" 16Nemad tõid. Siis Ta ütleb neile: "Kelle kuju ja peakiiri see on?" Nemad ütlesid Temale: "Keisri!" 17Jeesus aga ütles neile: "Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!" ja nemad panid Teda imeks. 18Ja Tema juure tuleb sadusere, kes ütlevad, et ei ole ülestõusmist, ja nad küsivad Temalt, üteldes: 19"Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui kellegi vend sureb ja jätab naise järele, aga ei jäta lapsi, siis võtku ta vend see naine ja soetagu oma vennale järglane. 20Oli seitse venda; ja esimene võttis naise, ja kui ta suri, ei jätnud ta järglast järele. 21Ja teine võttis naise ja suri, ja temagi ei jätnud järglast, ja samuti kolmas. 22Ja seitsmest ei jätnud keegi järglast järele. Kõige viimaks suri ka naine. 23Kui nad nüüd ülestõusmises üles tõusevad, nende seast kelle naine ta siis on? Sest ta on olnud naiseks seitsmele!" 24Jeesus ütles neile: "Kas te mitte ei eksi, sellepärast et te ei tunne pühi kirju ega Jumala väge? 25Sest kui surnuist üles tõustakse, ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu Inglid, kes on taevas. 26Aga surnute kohta, et need üles äratatakse, eks te ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsapõõsa loos, kuidas Jumal temaga kõneles ning ütles: Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal! 27Ta ei ole mitte surnute Jumal, vaid elavate Jumal! Te eksite küll väga!" 28Siis tuli Ta juure üks kirjatundjaist, kes oli kuulnud neid vaidlevat ja märkas, et Ta neile oli hästi kostnud, ja küsis Temalt: "Missugune käsk on kõige esimene?" 29Jeesus vastas Talle: "Esimene on see: Kuule Iisrael, Issand sinu Jumal, on ainus Issand! 30Ja sina armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest. 31Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast. Neist suuremat muud käsku ei ole!" 32Ja kirjatundja ütles talle: "Õige küll, õpetaja, Sina oled tõtt mööda ütelnud, sest Üksainus on olemas ja ei ole muud peale Tema! 33Ja Teda armastada kõigest südamest ja kõigest meelest ja kõigest väest ja ligimest armastada nagu iseennast, see on rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid!" 34Ja kui Jeesus nägi, et ta vastas mõistlikult, ütles Ta temale: "Sina ei ole kaugel Jumala Riigist!" Ja ükski ei julgenud Temalt enam küsida. 35Ja Jeesus kõneles edasi ning ütles pühakojas õpetades: "Kuidas kirjatundjad ütlevad, et Kristus on Taaveti poeg? 36Ütleb ju Taavet ise Püha Vaimu läbi: Issand ütles mu Issandale: Istu Mu paremale käele, kuni Ma Su vaenlased panen Su jalgade alla! 37Taavet ise nimetab Teda Issandaks. Kuidas ta siis on Tema poeg?" Ja palju rahvast kuulas Teda hea meelega. 38Ja Ta ütles oma õpetuses: "Hoiduge kirjatundjaist, kes tahavad käia pikis rüüdes ja armastavad teretust turgudel 39ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat paika lauas õhtusöömaaegadel, nende eest, 40kes söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid! Need saavad seda raskema hukatuse!" 41Ja kui Jeesus ohvrirahakirstu kohal istus, vaatas Ta, kuidas rahvas ohvriraha kirstu pani. Ja paljud rikkad panid sinna palju. 42Siis tuli üks vaene lesknaine ja pani sisse kaks leptonit, see on üks veering. 43Ja Ta kutsus Oma jüngrid Enese juure ning ütles neile: "Tõesti, Ma ütlen teile, see vaene lesk pani rohkem ohvrikirstu kui kõik, kes panid! 44Sest need kõik panid oma küllusest, ent tema pani oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise!"
Copyright information for Est